Me peame rääkima kakast

Juba päris alguses, kui Muksu veel ei muksutanudki, aga sõbrad teada said meie toredast uudisest, hakati naljatlema, et nii-nii. Kui laps sünnib, siis hakkab käima üks kakajutt muudkui. Hakkaski. Aga kuna meil on üks õrna seedimisega 10aastane tõupeni, siis kaka värvi, tekstuuri ja muu asjassepuutuva menetlemine oli meile tuttav teema ning lapse puhul samast asjast rääkides ei olnudki eriti “imelik”.

Preili teise elukuu põhiküsimus oli, kas kaka on kollane või rohekas. Kui esimeste päevade must mekoonium välja arvata, on kaka enamasti olnud kollane. Kui on roheline, tuleb kohe hämming majja. K.-l rohkem, mul natuke vähem. Roheline on paha, kollane hea. Lõhn on sama, värv on teine. Lapsel on üsna ükskõik.

Kui kaka on roheline, peab ema toitumise üle vaatama. Riburada läksid menüüst välja piim ja tomat, nii kui nii ei tarbi K. enam tsitruselisi, paprikat ja veel päris mitut asja, sest need põhjustavat gaase.

Nii tuleb eriti õhtuti oma eesmärgi täitnud mähet erinevas valguses vaadata, et saada aru, mis värvi see õieti on.

Kaka värvist märksa olulisem mure on gaasid. Need on küll hirmus lugu. Väike inimene tahab õhu välja lasta, aga kuna ta oma lihaseid kontrollida ei suuda, siis peab ebamugavustunde tõttu ikka päris kõva lärmi tegema. Eriti õhtuti. Ennast “pulka” ajama, vehkima ja pusserdama.

Targad ja kogenumad vanemad aga on õnneks aidanud erinevate asenditega. Hea on laps panna sülle istuma nii, et jalad on nö buddha asendis, selg natuke sinu poole kaldu. Või siis teistpidi, seljaga sinu poole, aga ikka samamoodi kõveras. Siis aitab põlvede kõverdamine ja kõverdatud jalgade ühele ja teisele küljele keeramine.

Kui lõpuks see puuks või krooks välja tuleb, on tervel perel hea olla. Lapsel muidugi kõige rohkem. Umbes nagu nendel tüüpidel https://www.youtube.com/watch?v=XLLludqOr4w, aga kuna meie oma on veel nii väike, siis ta ülim rahulolu väljendub pigem väiksemate grimassidega. Aga seda suurem see rõõm on.

Nüüd tuleb kolm korda üle õla sülitada, aga seda nalja ta veel teinud ei ole, et parasjagu ilma mähkmeta sülle võttes oleks kohe ühe tihedama puraka otsa pannud. Sõber Alo hinnangul juhtuvat see koguaeg. Meil pole üle pissi veel õnneks keerulisemaid olukordi olnud. Aga ega needki tulemata jää.

See-eest värskelt selga saanud puhas pluuse tuleb ikkagi piima täis refluksitada. Ent jällegi, mis sa teed, kui oma kere väga ei kontrolli. Katsu ise nii elada.