Printsessiga presidendi vastuvõtul

Ühes varasemas postituses mainisin, et osalesin augusti alguses maailma raskeimaks peetaval militaarvõistlusel Admiral Pitka luurevõistlus (ehk endine Erna retk). Oluline on veel lisada, et meie meeskonnal õnnestus see lausa võita. Ja koos sellega teenida kutse presidendi vastuvõtule 20. augustil Kadrioru lossi roosiaeda.

Kui esiti tundus, et väga loogiline on, et ma võtan selle kutse vastu üksi, siis mõne eelneva päeva jooksul hakkas mõte, et K. võiks koos preiliga samuti tulla, aina enam normaalne tunduma. Mõtlesime, et otsustame viimasel hetkel ja lapse une järgi, kuid pigem ikkagi proovime minna ning lapse siis kõhukotti tuttu panna seks ajaks.

Mõistagi leidis neiu, et eelneva lõunaune peaks tegema oodatust pikema. Ja kuna kuskilt sai loetud, et lapse und ja tissist söömist ei tohi takistada, siis saigi tal oma uni kenasti täis magada lastud. Vahepeal jõudsin oma püksivöö köögi laua külge liimida ja avastada, et pulmadeks ostetud viigipüksid on ikkagi üsna kitsad, aga need olid väiksed mured.

Autosõidul Kadriorgu ilmutas neiu rahulolematust ja mulle ei tundunud üldse kindel, et õhtust miskit välja tuleb. Linnasõit talle üldse ei meeldi, eriti kui peab ummikus tiksuma. Siis tuleb ikka nii massiivne pahandus majja, et mul pole K.-ga ligi 6 kooselu aasta jooksul isegi maa nii mustaks läinud.

Staadioni parklas sai ta veel viimase jõujoogi ja siis kõhukotti. K. on muide täielik kangelasnaine, et jaksab last selles kõhukotis tundide kaupa ringi kanda. Selg peab olema ikka raudne.

Kui kohale jõudsime, selgus, et Mia polnud ainuke kõhukotis olev külaline. Liiati maitses talle värske ja prominentsusest tiine õhk nii hästi, et lasi kohe paar tundi korralikku põõnut. Ehkki kui ta mõnekümne minutise aias veedetud tuku järel nihelema hakkas, tundus, et ega pikka pidu sellest tule, kuid ilmselt sai oma krooksust ja puuksust üle ning saime rahulikult pidu nautida.

Lisaks selgus, et eelised, mis naisel tekivad hiljemalt 7. raseduskuul, saadavad teda ka lapse esimestel elukuudel, kui põnn kõhukotis parasjagu on. Nimelt võimaldati tal söögijärjekorras vahele astuda. Ikkagi lapsega. Huvitav, kui ma isana läheks kuhugi järtsu nii, et laps kõhukotis, kas siis oleks sama lugu?

Ühes ma olen kindel – ma sain tähtsal sündmusel saata kaht pealinna parimat piigat!